Kriisimõtted

Kohaliku juurest leidsin sellise asjakese ja ajaloo tarbeks võiks oma mõtted ka kirja panna.

Ehk siis mis meeldib ja mis mitte. Mis on teistmoodi ja millised on minu kriisikogemused.

  1. LIIKLUS: Nii hommikused kui õhtused tipptunnid on Pärnu linnas hulga hõredamad. Lapsi ei sõidutata enam kooli-trennidesse, paljud valgekraed on kodukontorites ja ei liigu kella peale tööle. Ka kergliiklusteedel tundub olevat hõredam liiklus, ilmselt küll selle arvelt, et sporti ei tehta vaid peale tööpäeva ning veidi teine elurütm laseb ehk rohkem liikuda erinevatel kellaaegadel.
  2. PÕNEVUS: Esimeste nädalate põnevus on kohe kindlasti asendunud tüdimusega. Statistikal iga päev silma peal hoida ei viitsi, paar korda nädalas on piisav. Kui mõni huvitav pealkiri silma hakkab, eks ikka loen.
  3. TOIT: Silmapaistvaid karantiinivarusid ei soetanud, meil on niigi kuivained ja igapäevaselt tarbitavat toitu väikese varuga, et iga purgi/paki pärast ei tuleks poodi minna. Algusest peale sättisime nii, et toidupoes käime nii kaks korda nädalas, värsket kraami ja piimatooteid väga ei varu… Ja vahel tahaks “rebel” olla ja toidupoes sihitult uidata (käed enne ja pärast desinfitseeritud ning pärast veel korralikult pestud).
  4. TÖÖ: Et sinikraedel oleks tööl võimalikult vähem erinevaid kontakte, otsustas tööandja, et kõik valgekraed, kel vähegi võimalik, töötavad kodus. Tööd õnneks on palju, nii sinikraedel tööl kui valgekraedel kodus. Ja kuna kodus töötamise efektiivsus on veidi madalam kui kontoris siis tegevusetuse üle tõesti kurta ei saa. Pigem ikka tüdimus. Tahaks tagasi töökeskkonda, “tavalisse” rutiini. Töö iseloom on pigem selline, et saab teha kodukontorist kuid efektiivsem ja mugavam on kindlasti kontoris.
  5. SOTSIAALNE DISTANTSEERUMINE: Külas ei käi, külla ei kutsu. Laiema pere liikmetega kohtume ja suhtleme õues. Ei kallista. Ühel töökoosolekul selgus, et ka kõige paadunumad introverdid ja sotsiofoobid igatsevad inimeste sekka.
  6.  MAJANDUSOLUKORRA MÄÄRAMATUS: Murelikuks teeb. Just teadmatus. Pillutakse variante ja lubadusi aga ei midagi konkreetset ega ühtki pidepunkti. Ja see on paljudes riikides üle maailma. Ja kõige omavaheline seotus on hirmutav.
  7.  REISIPIIRANGUD: Eriline reisisell pole ma kunagi olnud aga tahaks vähemalt võimalust minna kasvõi nädalavahetuleks Riiga või Soome päevakruiisile. Sügisepoole oli kerge plaan veidi kaugemale lennata aga näis, mis sellest saab…
  8. ETTEMÄÄRAMATUS: Keegi ju päriselt ei tea mis võib saama hakata. Kõik prognoosid ja ennustused on kellegi arvamused põhinedes senisel infol. Pikaajaliselt võib juhtuda mida iganes.
  9. MURE EAKATE SUGULASTE PÄRAST: Ikka on mure. Õnneks osatakse ennast hoida ja sotsialiseerumisest hoiduda.
  10. TOIDUPOODIDE KORRALDUS: Toidupoed on lahti vähem ning hommikupoolsed ajad soovitatud hoida vanemaealistele. Kassajärjekorras on maas 2-meetri märgid pikivahe hoidmiseks, kärusid desinfitseeritakse peale iga kasutust, inimeste arv korraga poes on piiratud.
  11. GRUPITRENNIDE ÄRAJÄÄMINE : See on minu kõige suurem kurvastus. Ei ole mingi hull trennihai aga 2-3 rühmatrenni nädalas oli siiski tavapärane. Ja kodus omaette treenimine ei ole minu jaoks päris sama kui treeneri silma all ja juhendamisel.
  12. SELTSKONNAELU: Suhtlus on pigem virtuaalne. Naabritega saab ikka õues plärada ja tuttavatega üle aia juttu ajada aga ikka asotsiaalseks kisub… 🙂
  13. KOHVIKUD JA RESTOD: Enamik toidukohti õnneks toimetab, hästi palju on lisandunud take-away menüüsid ja tasuta kojutoomist linna piires. Minu sotsiaalne projekt on igal tööpäeval lõuna tellimine mõnest söögikohast. Nii ei kuluta ma oma kallist tööaega keset päeva kokkamisele ja söögikohtadel on põhjust süüa teha. Abiks ikka.
  14. POODLEMINE: Hädalpärased asjad saab avatuna püsinud poodidest ostetud, paar nädalat tagasi sai e-poodide pakke automaadist ära toodud üsna igapäevaselt. Nüüd tundub, et olulisemad ostud on tehtud ja kannatab jälle oodata.
  15. MASSIÜRITUSED: Laatade ära jäämisest või edasi lükkumisest on kahju nii ostja kui müüjate seisukohast. Paar kontserti ja etendus olid ka täitsa suveplaanides  olemas. Ja ikka see teadmatus …

Aga ega teha ei saagi vist muud kui proovida püsida postitiivsena. ja loota, et tuleb mingi hea lahendus ning inimesed saavad siiski naasta “tavaellu”, lapsed lõpetada koolid ning tööinimesed teha oma tööd.

 

Published by

Nell

Siia kavatsen talletada järeleproovitud häid retsepte ja muid pähe tikkuvaid mõtteid.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s