Töökoha leidmise võimalikkusest väikelinnas

Peale koondamisteatise kätte saamist ma eriti ei põdenud. Oligi hea, et sain mahti elu üle järele mõelda ning lisaks veel pisukest töötuskindlustushüvitist ka. Karjäärinõustamine andis teadmise, et olen oma mõtetega täitsa õigel teel ning küll see õige pakkumine tuleb.

Kandideerimistega otsustasin mitte hulluda. Kuna elu näitas kiirelt, et “alla lati” kandideerimised nullis mu liigne haridus siis jäin üsna kiirelt oma valdkonna juurde. Ja saatsingi oma motivatsioonikirju vaid neisse kohtadesse, kus oleksin päriselt nõus töötama.

Vestlustel käimine oli iseenesest täitsa huvitav. Muudkui räägi oma kogemustest ja tugevustest, too välja valdkonnad, mida sooviks parandada. Lõppeks hakkas endal juba tüütu muudkui samu jutte rääkida. Aga noh, lisaks vestlustele oli võimalus teha mõningaid teste ning sain teada, et olen üle keskmise intelligentne, keskmiselt kiire ning üle keskmise täpne. Abiks seegi.

Veidi müstiliseks jäi mulle ka mõne ettevõtte teise-kolmandasse vooru kutsumise loogika. Koht, kus ma ilmselgelt üritasin üle oma varju hüpata, pidas mind pädevaks järgmisse ringi kutsuda. Samas koht, kus vastasin 100% tingimustele, teise vooru ei kutsunud. Ja nii juhtuski, et suutsin päris pikalt kandideerida, vestelda ja teiseks jääda. Aga nagu ütles mulle konsultant Töötukassas: “Te olete noor inimene, hariduse ja töökogemustega. Ärge laske pead norgu! Õige koht ootab teid ning see tuleb lihtsalt ära oodata!”. Ja täpselt nii läkski.

Arvasin, et leidsin täiusliku tööpakkumise, jõudsin teise vooru ja ootasin parasjagu lõplikku vastust kui sain telefonikõne ettevõttest, kus paar kuud varem olin vestelnud ning taaskord joone alla jäänud. Ja sain pakkumise neile tööle minna. Ütlesin ausalt, et ootan üht teist vastust, mille peale lubati mulle maksta rohkem 😀 Jäin siiski viisakaks ning lubasin enda vastuse anda järgmisel päeval kui teise vastuse kätte saanud olen. Vot see ööpäev oli üks pingelisemaid elus. Mul oli küll 100% töökoht olemas, teadsin, et hakkan teenima rohkem kui ei kunagi varem aga ma lihtsalt ei teadnud veel kus ja mis valdkonnas.

Ja kui ma reede pärastlõunal oma “väljavalitud” kohast aitava vastuse kätte sain siis jäigi vaid üle helistada oma tööpakkujale ning oma jah-sõna öelda. Palganumbriks pakuti niisamagi eelmisest väheke suuremat summat, valdkond oli tuttav ning nii ta algas.

Ehk siis kokkuvõtvalt võib öelda, et planeeri ja kavanda palju tahad, asjad juhtuvad ikka siis kui nad ise tahavad või siis kui on õige aeg.

 

Advertisements

Published by

Nell

Siia kavatsen talletada järeleproovitud häid retsepte ja muid pähe tikkuvaid mõtteid.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s