Täiuslikkuse raske koorem

Kui sain töölt koondamisteate siis tegelikult väga ei kurvastanud. Olin juba mõnda aega kerges identiteedikriisis ning päris hästi ei teadnud kelleks saada tahan kui kord suureks saan. Igatahes koondamishüvitis ning töötuskindlustushüvitis andsid majandusliku toe, et veidi rahulikult elu üle järele mõelda.

Kuna töötu peab oma hüvede saamiseks käima regulaarselt töötukassas end näitamas ning oma tegevustest aru andmas siis otsustasin võtta asjast maksimumi ning kasutada võimalikult palju pakutavaid teenuseid, sealhulgas kindlasti karjäärinõustamist.

Kohe kindlasti võin öelda, et see karjäärinõustamine oli kohe kindlasti märksa praktilisema kasuga kui igakuised kohtumised enda konsultandiga. Karjäärinõustaja rääkis veidi üldisemalt tööturust, rääkisime minu ootustest ja lootustest seoses otsitava tööga, erinevatest võimalustest. Lisaks sain teha teste enda vaimse võimekuse ning tööalase kalduvuse kohta. Vaimne võimekus, selgus, on mul täitsa hea.

Kutsekalduvuse test oli see, mille tulemusi ma enim ootasin. Lootsin sealt saada mingeid vihjeid, mis aitaks mul uue ameti otsinguil suunda seada. On see nüüd positiivne või negatiivne aga selgus, et ma olen hea kõigis valdkondades. Negatiivne on see, et mul ei ole ühtki kindlat valdkonda, kuhu end hoida. Aga positiivse poole pealt- kogu maailm on minu ees lahti.

Ja nii olengi jätkuvalt otsinguil. Otsin oma kohta kus saaks töötaja rühmas ning omaette, teha paberitööd ning suhelda klientidega, juhtida ning alluda… Lihtne, eksole?

 

Advertisements

Presidendivärk

Ja nii nad valisidki meile presidendi…. Naisterahva ja puha. Ma päris hästi küll ei saa aru, miks näeb meedias ja sotsiaalmeedias nii palju teemasid sellest, mida ja kuidas president tegema hakkab ja, et temast ei olla mingit tegijat… Nii palju kui ma mäletan siis meie maal president valitsemisalaseid otsuseid ei tee ja omab pigem esindusfunktsiooni. Ja miks sel juhul rahvusvahelise töö kogemusega inimene ei peaks meie riigi esindamisega hakkama saama? Aga mis seal ikka, eks ootame ametissepühitsemise ära ja hakkame nägema mis saama hakkab.

Ja need riietuseteemad on minu jaoks täitsa üle mõistuse. Kui lugesin esmakordselt mingit foorumipostitust või blogirida presidendikandidaadi maitsetust ja kohatust riietusevalikust siis tekkis mul kujutluspilt dressides või sitsikitlis naisterahvast. Lähemalt uurides selgus, et hoopis loomulik juuksetoon ja vähene (olematu) meik ning tagasihoidlik kostüümivalik olid nende kommentaaride põhjuseks. Ma saan aru, et riigipeade kohtumisel on värviks kostüüm nagu mõnus värvilaik ja sõõm värsket õhku aga inimese oskuseid ja teadmisi ei tohiks need küll mõjutada. Ilmselt on presidendi kantseleis piisavalt etiketi- ja muid spetsialiste, kes proua välimuse teemal oskavad suunised anda.

Aga võib olla olen ma ise veidrik ning ametikoha puhul ei olegi olulised inimese oskused ja teadmised vaid hoopis kostüümi stiilsus, juukselõikus ning moekas käekott…