Kuna kasvasin maal ja vanavanemad kasvatasid sigu, lambaid ja kanu siis just need kolm on minu jaoks alati liha olnud. Veiseliha õppisin sööma alles täitsa täiskasvanuna. Seni olin küll veist maitsnud aga polnud harjumust ja ei tekkinud isu.
Aga kord töölähetuses olles toimus õhtusöök kliendiga ning pakuti veist, medium küpsuses. Ja vot sellel õhtul olin võidetud. Täiuslikult maitsestatud ja suussulav veisetükk viis minu maitsemeeled hoopis uuele tasemele ning said julguse hakata veiseliharoogi proovima. Ja proovimisest samm edasi oli ju juba katsetamine.
Kuna olin saanud mingil peolaual ülimaitsvat röstbiifi siis esimeseks katsetuseks valisigi selle. Väljavalituks sai Ragne retsept, mis tuli välja imehea ning läks korduvalt kordamisele. Üheks jõuluroaks sai tehtud täidetud veiseliharulle (mille retsepti lingi kuhugi kaotasin) ning neist omakorda inspireerununa sai regulaarseks nädalavahetuste söögiks veiselihapada.
Meie maja veisepaja jaoks tuleb tuua turult üks paras käntsakas veist (täna nt 700g vasikaliha), leida kodust hulk endale meeldivaid juurikad ja köögivilju ning vormistada need kõik ahjupotti hauduma.
Seekord läksidki potti sibul, küüslauk, porgand, tomat, paprika ja veidi suitsupeekonit. Veiseviilud said veidi haamerdatud ja kergelt praetud ning vett kallasin nii palju, et kõik kaetud oleks. Mõni retsept soovitab lisada ka puljongikuubiku aga minu kogemus ütleb, et maitset saab ka ilma piisavalt. Maitseainetest vaid tavapärased sool ja pipar ning “praeguste aegade” tuules läks potike puupliidi ahju podisema. Kuna roa valmides oli leem heledavõitu siis sai sinna veel törtsuke hapukoort segatud. Maitses hää.
Kõige esteetilisemad ja fotogeenilisemad sellised hautised tavalisel välja ei näe aga maitse sai mõnus ning lumesajusesse õhtusse täiesti sobiv.




